Euroopa päev

Mis on Euroopa päev? Euroopa päev – 9. mai – on Euroopa Liidu sünnipäev. Sel kuupäeval 1950. aastal pidas Prantsusmaa tollane välisminister Robert Schuman ajakirjanikele tähelepanuväärse kõne, milles esitatud mõtted panid aluse praegusele Euroopa Liidule.Otsus hakata 9. maid tähistama Euroopa päevana võeti vastu Euroopa Liidu tippkohtumisel Milanos 1985. aastal.

Tänaseks on 9. maist saanud üks Euroopa sümbolitest. See on päev, mis annab eurooplastele võimaluse erinevate ürituste kaudu rõhutada ühtsust ja väärtustada kõike seda, mida ühinenud Euroopa on kodanikele andnud.

Euroopa päeva 2007 peaesinejad on: Mikk Saar & Ansambel, Ines, JZ Belle, Slide Fifty, Ursula jpt. Euroopa päev 2007 täpse ajakava leiate Euroopa päeva kodulehelt lähiajal. Seoses Euroopa päeva tähistamisega, on 5. mail Euroopa Liidu Infokeskuses (aadressil Rävala 4/Laikmaa 15 - sissepääsuga Kaubamaja poolsest küljest) lahtiste uste päevad! Ühtlasi on lahtiste uste päevad ka 14 Euroopa Liidu riigi saatkonnas.

Võõrkeelte nädal Saue Gümnaasiumis

9.-13. aprillil toimus Saue Gümnaasiums traditsiooniline võõrkeelte nädal. Nelja päeva jooksul said õpilased võtta osa erinevatest viktoriinidest ja võistlustest: viktoriinid Saksamaa kuulsustest ja vaatamisväärsustest, inglise keeles lausalaiendamise võistlus ning humumentide koostamine, jne. Nendest võistlustest võtsid osa põhiliselt gümnasistid, kuid ka ülejäänud koolipere sai keelenädalal oma oskuseid näidata. Paljud õpilsed valmistasid huvitavaid ning sisukaid plakateid, mis tutvustasid nende poolt valitud riiki või kuulsuseid. Samuti toimus 11. klassidel inglisekeelsete ajalehtede koostamise võistlus, mis oli väga heal tasemel. Esimest korda läks keeltenädala programmiga kaasa ka söökla, kus oli võimalik süüa erinevate riikide rahvustoite: inglise keele päeval fish’n’chipse (muidugi söökla moodi:)) ning saksa keele päeval Kartoffeln und Bratwurst :P Olen kindel, et kõik õpilased jäid menüüga rahule, kuna vaheldus tavalisele toidule on alati hea.
Võõrkeelte nädala lõpetamine toimus reedel aulas, kus kolme piduliku aktuse jooksul said õpilsed esineda ettevalmistatud kavadega ning parimad tunnustati auhindadega. Tegelik keeltenädala lõpetamine toimus aga hoopis teisipäeval, mil 12. klasside õpilsed esitasid oma inglisekeelsed näidendid, millega nad olid palju vaeva näinud. Ideid saadi nii kriminaalsarjadest, Boratist, Shrekist kui ka Oskar Lutsu raamatust ´´Kevade´´. Näidendid olid tõeliselt naljakad ning huvitavad ning kasutati ka videosid ning muusikaklippe.
Tänu väga paljude õpilaste ja õpetajate suurele tööle möödus ka sel aastal keeltenädal väga edukalt ning meeleolukalt. Kindlasti toimub see ka järgmisel aastal ning arvatavasti veel paremini ja huvitavamalt.

Võõrkeelte nädalal pöörati kõige rohkem tähelepanu inglise, vene ja saksa keelele, kuid peale nende õpitakse Saue Gümnaasiumis mitmendat aastat valikainena ka prantsuse keelt. Seda õpetab paljudele tuntud laulja Erkki Otsmann, kes võib-olla oma huvitava isiksusega on paljud õpilased just prantsuse keelt õppima pannud. Küsisin õpilastelt, miks nad valisid just prantsuse keele ja mida see neile edaspidi annab.
10. klassi õpilane Rebeka valis prantsuse keele, kuna ta oli seda eelmises koolis varem õppinud. Tema arvates on prantsuse keele juures parim see, et seda räägitakse mitmetes Euroopa Liidu riikides. Tänu keeleoskusele on tal lihtsam välismaal hakkama saada ning inimestega suhelda. Alati hinnatakse võõramaalasi rohkem, kui nad kohalikku keelt oskavad.
Ka 10. klassi õpilased Marit ja Martin valisid prantsuse keele, et tulevikus paremini toime tulla. Kuna eestlasi on nii vahe, peame me tegema rohkem, et meid mõistetaks erinevates riikides ning seetõttu on vajalik võõrkeelte oskamine. Mõlemad on kindlad, et prantsuse keele oskamine on väga suur eelis, kuna nt Prantsusmaal muu keelega eriti hakkama ei saa. Samuti on huvitav seda keelt ning kultuuri õppida, isegi siis, kui kõnelemiseks võimalusi ei teki.

Meie saadikud Brüsselis

Eesti sai Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks 1. mail 2004. Sama aasta 13. juunil toimusid meie jaoks esimesed Euroopa Parlamendi valimised.
Parlamendi praeguses koosseisus töötab 7 eesti liiget, kes jagunevad kolme parlamendi suurema fraktsiooni vahel: Isamaaliidu liige Tunne Kelam Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud Marianne Mikko, Katrin Saks ja Andres Tarand ning Keskerakonda esindav Siiri Oviir ja Reformierakonna liige Toomas Savi, Siim Kallas.

13.08.2004 välja kuulutatud komisjoni uude koosseisu kuuluv Siim Kallas sai ainsana uute liikmesriikide volinike seast asepresidendiks. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso komisjonis hakkab tööle kokku viis asepresidenti: Rootsist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Eestist. Portugalist pärit Barroso ütles pressikonverentsil, et Siim Kallas hakkab täitma nn «kolmekordse A» ülesandeid. Kolmekordne A tähendab inglise keeles administrative affairs (haldus- ja personaliküsimused), audit (audit) ja anti-fraud (korruptsioonivastane võitlus). Seega langevad Kallase õlule Euroopa Komisjoni administratiivsed reformid ja personalipoliitika. Lisaks hakkab Kallas juhtima korruptsioonivastast bürood OLAF.

Hannes

Euroopa Liidu ajaloost

EL1957

Kõik algas sellega, et taheti luua organisatsiooni, mis lõpetaks omavahelised verised sõjad. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil asutati Euroopa Söe- jaTeraseühendus (ESTÜ). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud.


EL1981

Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa ühendusteks. 1968 kaotati tollimaksud. Kuid sellega ei kaasnenud Euroopa Liidu sisenene vabakaubandus, sest riikide endi seadustes olid suured erinevused. Nende ühtsustamiseks anti 1986. aastal välja Euroopa akt, mis pidi neid erinevusi vähendama. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.
Tänapäeval koosneb Euroopa Liit 3 sambast:
1.Tegeleb majandusega.
2.Tegeleb välissuhete ja julgeolekuga.
3.Tegeleb siseküsimuste poliitikaga.

EL1986

Praegu on Euroopa Liidus käibel rahaühik Euro. Eestis seda veel pole, kui kaugel sellest me ka ei ole. Selle eesmärk on lihtsustada Euroopas reisimist. Ei pea vahetama valuutat, vaid saad igal pool sama rahaga hakkama. Samuti on Euroopa Liit teinud palju meie kliima heaks. Näiteks Kyoto protokoll. Selle kohaselt piirab Euroopa Liit kasvuhoone gaaside hulka atmosfääris ja globaalset soojenemist. 1. jaanuari seisuga 2007 on Euroopa Liidus 27 liikmesriiki ja kandidaadid on veel Türgi, Horvaatia ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

EL2004

Euroopa Liidus olevad riigid ja ühinemis aasta:

1957:Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa.

1973:Iirimaa, Suurbritannia ja Taani.

1981:Kreeka.

1986:Hispaania ja Portugal.

1990:Saksa DV.

1995:Austria, Soome ja Rootsi.

2004:Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros.

2007: Rumeenia ja Bulgaaria.

EL2007

Peeter ja Kalev

Mida arvame Euroopa Liidu kohta?

Alguses, kui Eesti Vabariik Euroopa suurimasse liitu astus, ei olnud ma sellest vaimustuses. Kuid nähes kõike head, mida see valik Eestile toonud, on minu arvamus muutuma hakanud. Meeldib teede korrastamine, pidev palkade suurenemine ja üldine elutaseme kasvamine. Gümnaasiumiõpilasele on muidugi südamelähedasem teema piiride avatus ning võimalus minna elama, töötama ja õppima välismaale ilma asjakohaseid lubasid taotlemata. Ka riigi maine ja tuntus maailmas on tõusnud. Tänu suurenenud riigieelarvele on olnud võimalus korrastada ka Eestimaa koole ning sisustada need kaasaegsemalt. See on teinud õppimise palju meeldivamaks. Ainus ebameeldivus kõige selle juures on need ilusad punased passid, mis tuletavad meelde koolis õpitut NSVL-i kohta.
Kerstin

Mul pole kunagi midagi Euroopa Liidu vastu olnud. Vastupidi, mida aeg edasi, seda enam ma näen, milliseid positiivseid muutusi Euroopa Liitu astumine endaga kaasa tõi. Kõik peab olema kooskõlas eurostandarditega, mis tähendab, et igal pool on meeldivam viibida, eriti koolis ja ühiskondlikes paikades. Euroopa Liidu siseselt on reisimine palju kergem, võrreldes sellega, kui üritaksid reisida näiteks Ameerikasse. EL edendab õppimist välismaal ja toetab vahetusõpilaste programme, mis on minu meelest väga hea. Varsti tuleb ka meile euro kurss. Ühest küljest on see muidugi hea, sest ta teeb raha kasutamise lihtsamaks. Minu meelest tähendab Euroopa Liit ainult head ja ma ootan, mis meeldivaid üllatusi tal veel meile tulevikus varuks on.
Kalev

Euroopa liiduga liitumine on olnud meie ja terve Eesti jaoks positiivne samm. Me tagasime sellega endale vabad piirid EL liikmesriikide vahel, tänu millele saab viisavabalt reisida ning piiri ületamisel ei ole vaja kaasas tassida passi, vaid kõlbab ka muidu rahakotis olevast ID-kaardist.
Peale selle saame taotleda abirahasid nii teede korrastamiseks/ehitamiseks kui muudeks suuremateks kuludeks, mida riik ei suuda finantseerida. Lähimate aastate jooksul plaanib Eesti üle minna eurole, mis muudab liikmesriikide vahelise liikumise ja seal viibimise veelgi mugavamaks. Eelkõige pääseme tüütust valuuta vahetamisest ning välismaal oste sooritades kursi arvutamisest.
Hannes

Tänu Euroopa Liidule on Eesti märgatavalt arenenud. Euroopa Liit rahastab teedeehitusi, koole ja muid tähtsaid ametiasutusi. Tänu Euroopa Liidule on ka Saue Gümnaasium tublisti arenenud - klassides on õpetajatel arvutid, suur arvutiklass, kus on igal laual arvutid, kool on saanud endale lubada remonti jne, iga kool seda endal lubada ei saa. Tänu Euroopa Liidule on Euroopa Liidu sisene reisimine palju lihtsam, enam ei pea sa aega, raha ja vaeva kulutama sellele, et sõlmida viisat. Euroopa Liit aitab meil kõiki ühtse süsteemini minna (seal hulgas eurole üleminek).
Minu arvates on igati kasulik, et Eesti astus Euroopa Liitu.
Ivar

Euroopa Liit toetab Eestit rahaliselt. Tänu Euroopa Liidule on paljud Eesti teed korda saanud, kuid on ka veel palju teid, mida kahjuks korda saadud ei ole. Tänu Euroopa Liidule saame Euroopa-sisestesse maadesse kiiremini kui tavaliselt. Alguses Euroopa Liit mulle üldse ei meeldinud, aga ajapikku olen sellega ära harjunud. Ma arvan, et Euroopa Liit teeb Eestile ainult head.
Risto

Mina arvan et Euroopa Liit on igati Eestile kasutoov ühendus. Arvan, et ilma Euroopa Liiduta ei suudaks Eesti suurriikide seast välja paista. Eesti on tänu Euroopa Liidule ka hästi arenenud, kuid sellega kaasnevad ka mõningad miinused. Näiteks mõningate hindade tõus. Tublisti tõusis bensiini hind, ent sellest ma suurt numbrit ei tee, sest arvan, et peaksimegi liikuma ökonoomsuse suunas. See aitab ka rohkem õhku puhtamana hoida.

Peeter

Euroopa Liit on väga kasulik koostöövorm. Seal jagatakse välja toetusi riikidele, kes pole selles valdkonnas Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Need toetused kiirendavad vähem arenenud riikide edasiminekut. Euroopa Liidus on alandatud tollimaksud, ja veelgi enam, reisida saab viisavabalt! Lisaks korraldatakse üritusi, mis edendavad rahva kultuuri ja teavitavad Euroopa Liidu tegevusi. See kõik teeb Euroopa Liidust minu silmis väga kasuliku koostöövormi.
Karell

Arvan, et EL on pakkunud tänapäeva noortele palju uusi võimalusi maailma näha. EL-sisene reisimine on tehtud viisavabaks. On antud võimalus õppida välismaal ning üha enam noori kasutab võimalust minna võõrasse riiki ning elada vahetusperes. Riigid, mis on EL-iga liitunud, korraldavad igal aastal üritusi. See annab liikmesriikidele võimalusi õppida teineteist tundma. Ka väike Eesti tutvustab end seeläbi teistele riikidele ( 6.-15. mai Eesti draama Saksa laval, Eesti galeristid Berliini galeriides, 5.-7. juuli Lörrachis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Euroopa Vokaalmuusika festivalil Stimmen jpt üritusi paljudes teistes maades). Hea võimalus organiseerida väljasõite EL liikmesriiki ning saada osa erinevatest kontsertidest, näitustest, teatrietendustest.
Ülle

Euroopa Liiduga liitumist ei tasu Eestil häbeneda ega kahetseda, kuna me oleme sellest liidust juba palju tulu saanud. Euroopa Liit võimaldab vabalt reisida ja, mis veelgi olulisem, õppida Eesti noortel välismaa ülikoolides või vahetusõpilasena peres. Samas on ka lihtsamaks muutunud reisimine, pole suuri viivitusi Euroopa-siseste piiride ületamisel ning lisaks on kasvanud ka eestlaste enda jõukus. Euroopa Liit võimaldab oma kaupu lihtsamalt turustada teistes Euroopa riikides, mis arendab majandust. Nii et, edasi, Euroopa Liit!
Taavi

Minu, kui õpilase jaoks tähendab Euroopa Liit võimalusi edasiõppimiseks väljaspool Eestit. Olen kindel, et paljud noored on mõelnud õppimisest välismaal ning tänu liitumisele on see palju lihtsam. Muidugi ei tähenda see seda, et kõik saaksid kohe Euroopasse põrutada, vaid peab olema aktiivne, et eurorahadest kasu lõigata. Samuti on väga oluline see, et riigid mitmed riigid (nt Suurbritannia ja Soome) on avanud oma tööturu. Inimesed, kes Eestit endale tööd ei leia või tahavad uusi kogemusi, saavad töötada välismaal ning tulla tagasi uute teadmiste ja oskustega.
Samas on Euroopa Liiduga liitumisest tingitud ka mõned halvad asjad, nt hinnatõus. Miks peaks kellelegi meeldima see, et ta peab sama asja eest rohkem maksma? Mulle küll ei meeldi.
Vaatamata hinnatõusule on Euroopa Liidust ikkagi rohkem kasu kui kahju ning ma loodan, et elu Eestis muutub veelgi paremaks :)
Diana