Minu arvamus projektist

Kõik allkirjutanud on õelnud mis õelda on! Osalemine projektis "Kevadpäev Euroopas" on olnud väga hariv ja lõbus, palju sai teada El-ist ning tema liikmesriikidest. Loodetavasti on mul võimalusi osaleda pajudes teistes, samalaadi projektides.

Suured tänud toredale meeskonnale ning meie juhendaja Tiia Niggulisele.

Arvamus projektist

Ei tahaks küll teisi korrata, kuid ka mulle meeldis see projekt. Meeldiv vaheldus koolile ja muidugi sain ma ka vähemalt natukenegi targemaks. Nüüd ma vähemalt tean, mis need kaksteist tähte Euroopa Liidu lipul tähendavad. Idee selle nii öelda võistluse algatamiseks oli hea. Ma tänan meie meeskonda ja meie juhendajat (õpetaja Tiia Niggulis) meeldiva koostöö eest.

Minu arvamus projektist

Osalemine projektis "Kevadpäev Euroopas" on olnud väga lõbus ja samas ka kasulik kogemus. Tänu sellele olen saanud teada palju uut ja põnevat seoses Euroopa Liiduga ja minu suhtumine ELi on tunduvalt paranenud. Loodan, ka järgmisel aastal on mul võimalus taolisest projektist osa võtta ja teha kõike veelgi paremini kui sel aastal. :)

Diana Rande

Mis ma projekti käigus selgeks sain

Sellest toredast Euroopa Liidu poolt pakutud projektist sain palju uusi ja huvitavaid kogemusi. Näiteks õppisin kirjutama artikleid, mis on tulevikus väga oluline oskus. Veel sain teada palju huvitavat Euroopa Liidu kohta, et meie kogemustest aimu saada soovitan lugeda blogis kirja pandut. ;) Sain ka koos töötada väga toreda meeskonnaga, kellega kogu projekt sujus hästi. Loodan, et see kõik kannab vilja ja me VÕIDAME!!!!!!!

Seda kogemust soovitan kõigile, kellel natuke viitsimist on millegi nimel pingutada.

Kerstin Meresmaa

Mida arvan mina sellest projektist

Arvan et see oli hea idee võtta osa suurejoonelisest projektist. Sellega avanes mul võimalus suurepäraseks koostööks ning avardasin oma teadmisi Euroopa Liidust. Arvan, et meie grupi liikmete vahel toimus hea koostöö. Mul on ka hea meel, et võitsin (osalt) tänu sellele koolis kümnendate klasside vahel toimunud EL-i viktoriini.

Peeter Kareda

Minu arvamus projektist: "Kevadpäev Euroopas 2007" blogi koostamine

Blogi koostamine oli huvitav projekt kooli kõrvalt, milles sain teada palju uusi ja huvitavaid fakte Euroopa Liidu kohta. Sarnasel projektil pole ennem kordagi ise osalenud, kuid antud projekt äratas huvi taoliste projektide vallas, selliseid projekte võiks iga aasta vähemalt korra õpilaste läbi viia, kuna nende käigus õipib nii mõndagi uut. Suured kiitused meie tiimile, kes on olnud väga tubli projekti läbiviimisel, ning suur tänu ka õpetaja Tiia Niggulisele, kes juhendas meid.

Ivar Purre

Minu arvamus EL projektist

Viimased nädalad olen ma Euroopa Liidu kohta palju uut teada saanud.

Olen väga rahul, et võtsin antud projektist osa. See tekitas minus ka tunduvalt suuremat huvi ELga seonduva kohta. Minu jaoks oli see esmakordne kogemus kuskil projektis osaleda ning taolisel tasemel rühmatööd läbi viia.

Meie tiimi liikmed on palju vaeva näinud ning kiitus ka meie kooli noortele, kes projektis osalesid ja õpetajatele, kes meid abistasid. Tahaksin loota, et taolised projektid jõuavad ka edaspidi noorteni ning aktiivsus nendes osalemises tõuseb.

Ülle Ernesaks

Sündmused Saue Gümnaasiumis Euroopa päeval

Kõigepealt palusime kogu kooliperel riietuda sinikollasesse- Euroopa Liidu lipu värvidesse. Hommikul kooli sisse astudes nägingi õpilasi palju toredamates sinistes ja kollastes riietes. Kõige tublimate nimed toon ka siin ära: Heleri Rätsep, Kärt Põldme, Laura Rohtla, Mari-Liis Tilk, Diana Rande ja õpetaja Tiia Niggulis. Parimatele olid ka väikesed auhinnad.
Tunni algusest andis meile teada Euroopa Liidu hümn.
Toimus Euroopa Liidu teemaline viktoriin, millest oli ka minul võimalik osa võtta. Sain teada palju uut ja pean tunnistama, et küsimused olid parajad pähklid.
Üks tore päev oli ja loodan, et ka järgmisel aastal on võimalus muuta muidu üks tavaline koolipäev natukene erilisemaks.

Uuring 10. klassides

Viisin 10. klasside õpilaste seas läbi uuringu, et saada teada, mida arvatakse võõrkeelte vajalikkusest ja keeleõppest.
Esimesele küsimusele, mida arvad võõrkeelte vajalikkusest, vastasid kõik õpilased ühte moodi – VÄGA vajalik. Kuid miks on see vajalik? Kõige enam toodi põhjusteks fakt, et tänapäeva ühiskonnas on võõrkeelte oskamine nii vajalik oskus, et selleta ei saa isegi head tööd. Kõikjal on nõutakse vähemalt ühe võõrkeele heal tasemel oskust. Samas oli ka palju selliseid õpilasi, kelle arvates näitab erinevate keelte oskus inimese intelligentsust ning haritust, mis ei ole otseselt seotud parema töökohaga. Samuti on võõrkeelte oskus vajalik siis, kui tekib soov minna välismaale tööle, õppima või lihtsalt puhkama. Kui inimene oskab selle riigi keelt, on tal tunduvalt lihtsam ja temasse suhtutakse paremini. Mõned õpilased õpivad võõrkeeli näiteks ka selleks, et välismaal elavate sugulastega suhelda. Samuti oldi nõus EL’i eesmärgiga, et iga eurooplane peaks oskama vähemalt kahte võõrkeelt.
Teisele küsimusele, milline on parim viis keeleõppeks, vastati kõige enam - koolis õppimine. Kuid paljude arvates ei saa koolitunnis võõrkeelt väga hästi selgeks, kuna õpilasi on palju ja keeled vajavad rohkem individuaalset õpetamist. Samuti on väga oluline see, millisest keelest rääkida. Nt inglise keelega ei olnud suuremal osal vastanutest erilisi probleeme, kuna iga päev saame osa inglisekeelsest meelelahutusest. Hoopis teine olukord on saksa ja prantsuse keelega, mis ei ole nii levinud ja õpilased ei puutu nendega nii tihedalt kokku kui inglise keelega.
Kõikide õpilaste jaoks oli peale tavalise keeleõppe väga oluline ka praktika, st suhtlemine võõrkeeles. Kuid samas nad tunnistasid, et võimalusi keele harjutamiseks väljaspool kooli ei ole väga palju. Õnneks olen ma üsna palju saanud suhelda välimaalastega, peamiselt inglise keeles, ning need kogemused ei ole võrreldavadki õppimisega koolitunnis. Isegi kui sa ei oska mõnda sõna või hääldad valesti, annab suhtlemine võõrkeeles juurde väga palju julgust ja enesekindlust. Suheldes võõrkeeles saavad õpilased aru, et ei õpi keelt vaid hinnete, vaid reaalsete eesmärkide pärast.
Samuti soovisin teada, milliseid keeli tahaksid õpilased peale inglise, prantsuse, saksa ja vene keele veel koolis õppida. Mitte eriti suureks üllatuseks oli kõige soositum hispaania keel, mis on üle kogu Euroopa väga populaarne. Samas soovisid õpilased õppida nt soome, rootsi, portugali ja ka jaapani keelt. :)
Kokkuvõttes võin öelda, et vähemalt Saue Gümnaasiumi 10. klasside õpilaste arvates on võõrkeelte õppimine väga oluline ja mida rohkem keeli inimene oskab, seda parem talle.

Eurooplased ja keeled

2006. aastal viis Euroopa Liit läbi uuringu ´´Eurooplased ja keeled´´, milles analüüsiti euroolpaste üldist suhtumist võõrkeelte vajalikusesse ja samuti võõrkeelte oskust. Kuu aja jooksul küsiti 28 694 kodanikult millised on nende kogemused seoses mitmekeelsusega ja kuidas nad seda mõistavad.
EL peasihid seoses keelelise mitmekesisusega on soodustada keelte õppimist, edendada elutervet mitmekeelset majandust jne. Minu arvates on kõige huvitavam keeleõppe eesmärk see, et kõik EL kodanikud räägiksid peale oma emakeele veel kahte keelt. Kuid uuring näitas, et 44% ei oska mitte ühtegi võõrkeelt. Sellisel juhul võivad eestlased küll uhkust tunda, sest tänu praegusele haridussüseemile alustavad lapsed juba kolmandast klassist esimese võõrkeele õppimisega.
Kõige rohkem on mitte ühegi võõrkeele oskajaid nt Hispaanias ja Suurbritannias, kuna neil ei olegi erilist vajadust võõrkeelte järele. Uuringus tuuaksegi välja asjaolu, et keeleoskus jaguneb Euroopas ebaühtlaselt. Piisavalt hea keeleoskus on väikestes liikmesriikides ning tagasihoidlik Lõuna-Euroopas ja suurriikides. Peamised põhjused uue keele õppimiseks on kasutamiseks puhkusereisidel välismaal, tööl ning olla võimeline välismaal õppima.
83% liikmesriikide kodanikest arvab, et võõrkeelte oskamine on neile kasulik ja 17 % ei tunnista mitmekeelsuse kasulikkust. Tulles tagasi eesmärgi juurde, et igaüks peaks rääkima peale emakeele veel vähemalt kahte keelt, siis selle mõtte suurimad toetajad on poolakad, 75%-ga. 62% eestlastest peab vajalikuks kahe võõrkeele oskamist, mis on suurem kui EL keskmine, 50%.
Peamiseks lahenduseks peetakse muidugi haridust. Suurem osa vastanutest on võõrkeeli õppinud koolis või rühmatunnis õpetajaga. Peaaegu kõik eestlased arvasid, et lapsed peaksid õppima inglise keelt ja pooled, et vene keelt ( kõige suurem % kogu ELis). Tuleb välja, et ainult baltikumi elanikud peavad vene keele oskust oluliseks. Üldiselt on kõige populaarsemad inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keel.
Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liidul on veel palju teha seoses keelepoliitikaga, kuid õnneks muutub eurooplaste võõrkeelte oskus iga aastaga aina paremaks :)

Mida arvab 9B klass Euroopa Liidust

Euroopa päeval. 09. mail täiendasid IX b klassi õpilased oma loodud ajaveebe Euroopa-
teemaliste artiklitega. Nende põhjal, mida lugesin, ollakse siiski rahul astumisega EL-i. Kuid ollakse vastu euro käibelevõtmisele. Arvatakse, et sellega seoses tõusevad hinnad ning see takistaks nn shoppamist. Enamus arvab, et astumine EL-i toob Eestile igati kasu ning tõstab Eesti menu teiste arenenud riikide seas. Paljud mainisid ka Eesti sisest, pronkssõduriga kaasnevaid rahutusi. Paljud usuvad ka, et EL tuleks appi, juhul kui Eesti peaks hätta jääma.
Kokkuvõtteks arvan, et üheksas klass on päris hästi kursis Euroopa Liidus
toimuvate sündmustega.

Küsitlus 9. klassides

Tegin koolis küsitluse üheksandate klasside käest ja kokkuvõte vastustest oli järgmine:

1. Mis on euro?

Kõik teadsid, mis Euro on, polnud üldse põnev küsida seda küsimust.

2. Milliseid Euroopa riike oled külastanud?

Selle küsimusega tuli palju erinevaid vastuseid, kuid peamiselt oldi käidud Soomes, Lätis, Leedus, mida oligi arvata, sest need on ju eesti lähinaabrid.

3. Mida on Euroopa liit sulle andnud?

Põhiliselt pakuti negatiivseid asju, nagu näiteks suhkru- ja bensiinihinna tõus, kuid pakuti ka positiivseid asju, näiteks et tänu Euroopa Liidule on Eesti saanud suuremad maanteed korda.

Kokkuvõteks võib öelda, et üheksandas klassis on kultuursed inimesed.

10. klassides toimunud Euroopa päeva viktoriini tulemused

I koht - Peeter Kareda
II koht läks jagamisele - Henrik Takkin, Kerri Gertrud Vestberg ja Kalev
Mesila
III koht läks samuti jagamisele - Margus Reimann, Seidi Soomets ja Martin
Mägi.

Küsimused koostas meie tiimi liige Diana Rande, ning nendega tutvuda saab siin (HTML formaadis) või siin (PDF formaadis).

Küsitlus 3. klassides

Ühel reedel tegin küsitluse 3. klasside laste seas EL-i kohta. Vastata tuli kolmele küsimusele, mille kokkuvõte on järgnev:

1. Mis on euro?

Enamus (89%) vastas, et euro on raha, kuid tuli ka vastuseid, kus ei teata mis on euro ning mõned arvasid, et see on Soome raha.

2. Milliseid EL-i riike oled külastanud?

Kõige rohkem oldi käidud Soomes, teisena Lätis ja kolmandana Leedus. Paljud arvasid ka veel, et EL-i liikmesriik on Narva, Saaremaa ning Venemaa.

3. Mida on EL sulle andnud?

Selle küsimusega jäid suurem osa lapsi hätta ja vastasid, et mitte midagi või jäeti lihtsalt vastamata. Kuid need, kes teadsid vastasid, et EL on andnud raha, kindlust ning mõnele isegi elu!

Kokkuvõtteks võiks lisada, et 3. klassi laps teab väga hästi, mis on euro ning on käinud teistes EL-i liikmesriikides. Küll aga teati vähe mida EL meile andnud on.

Hannes

Kuidas Euroopa Liit edendab reisimist EL-i siseselt

Uurisime oma grupis, kes meist on käinud Euroopa Liidu maades, eriti lähiajal. Nende riikide hulgas on Soome, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Austria, Sloveenia, Itaalia, Prantsusmaa, Šveits, Luxembourg, Rootsi ja Inglismaa. Kokku on neid üsna palju ja need on umbes pooled Euroopa Liidu liikmesriikidest. Väga hea tasemaga meie arvates on Saksamaa, Soome ja Inglismaa, mis omavad Euroopa Liidus tähtsat osa. Eriti oma hea majandustaseme ja rahva rahuloluga. Meie arvates natukene madalama tasemega EL-i riik on Slovakkia, kus müüdi ka raha saamiseks 9. aastastele lastele alkoholi ja muid keelatud aineid. Teed olid väga kehvas olukorras ning suurem osa inimesi, kellega me kohtusime elasid kehvemates tingimustes kui meie Eestis. Ka majanduslikult ei tundunud see riik väga arenenud. Aga üldiselt võib EL-i liikmesriikidega väga rahul olla. Sest EL ju toetab riike, kes vaevlevad suuremates muredes. Enamik Euroopa Liidu riike on hästi arenenud ja kultuuriliselt väga mitmekesised. Inglismaal küll eurot käibel pole, aga sellest pole midagi. Põhiline asi, mida EL on teinud reisimise lihtsustamiseks, on loomulikult näiteks euro käibele võtmine. Enamikes EL riikides on ju valdavaks vaalutaks euro. Tollimakse peaaegu, et ei olegi. Kogu Euroopa piirkond on oluliselt turvalisem. Tööturg on avatud, viisat ei ole vaja, kogu passikontroll on lihtne. Põhilisteks informatsiooni allikateks olid Peeter ja Hannes.

Sügisest saab USAsse lennata odavamalt

Euroopa Liit avab uue Open Skiesi lepinguga, mille ELi transpordiministrid allkirjastasid märtsil uksed odavlendudele üle Atlandi ookeani.

Euroopa Komisjoni hinnangul loob leping 80 000 uut töökohta ja annab viie aastaga kuni 12 miljardit eurot (188 miljardit krooni) kasumit.

Leping, mis ei puuduta siseriiklikke lende, katab umbes 60 protsenti kogu maailma lennuliiklusest. Kui kõik hästi läheb, jõustub leping sügisel.
Lepinguga saab uued võimalused odavlennundus USA ja ELi vahel. Näiteks saab Ryanair edaspidi USAsse lennata mistahes Euroopa suurlinnast.

Minu arvates on see leping igati positiivne, kuna tänu sellele lepingule on võimalik lubada rohkematel inimestel reisida USA'sse, ning avab inimestele 80 000 uut töökohta.

Eestlased elu ja Euroopa Liiduga rahul

Eelmise aasta sügisel läbi viidud Eurobaromeetri uuringu järgi on 79% eestlastest oma eluga väga või küllaltki rahul. 72% kodanikest on rahul ka Eesti kuulumisega Euroopa Liitu ning tunnistavad sellest saadavat kasu.

Eestlaste eluga rahulolu ületab oluliselt Euroopa Liidu uute liikmesriikide kodanike rahulolu taseme keskmist — 72%, teatab Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Vanades liikmesriikides on eluga rahul keskmiselt 84% kodanikest.

„Rahulolevamad inimesed on oluliselt positiivsemad ka Euroopa Liidu suhtes,“ ütles Euroopa komisjoni esinduse juht Toivo Klaar. „Tundub, et liit on paljude poolt nüüdseks omaks võetud ja suurem osa kodanikest tunnistavad, et liikmelisus on positiivselt mõjunud Eesti majandusele, tööhõivele ja elatustasemele,“ ütles ta.

Kui 2005. aastal tunnistas Euroopa Liidust saadavat kasu 56% kodanikest, siis nüüd tunnistavad seda uuringu kohaselt 72%.

Elanike toetust Euroopa Liidule väljendab ka tugev toetus mitmetele Euroopa Liidu poliitika suundadele, ennekõike ühisele kaitse- ja julgeolekupoliitikale ning välispoliitikale, ütles Klaar.

Avalikustatud aruanne keskendub Eesti tulemuste esitamisele võrreldes Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmisega. Uuringu peamine eesmärk oli kaardistada eestlaste Euroopa Liiduga seotud arvamusi ja hoiakuid.

Eestis viis uuringu läbi TNS Emor, küsitledes 1000 siin elavat Euroopa Liidu kodanikku.

Isiklikult arvan, et tänaseks on juba rahulolijate protsent kasvanud, ning tulemustega võib rahul olla.

Tule ja loe, mida vastasid meie kooli gümnasistid!

Mõned nädalapäevad tagasi korraldasin Saue Gümnaasiumi 11. klassi noorte seas küsitluse EL kohta. Vastata tuli koleme küsimusele ning alljärgnevalt siis kokkuvõte sellest.

1. Mis on Euro?

Enamus õpilasi vastas täpsemalt, et euro on ühisraha ELis, kuid variantideks märgiti ka lihtsalt raha ja valuuta.

* Euro on rahaühik ja suunatuledega vann.

2. Milliseid EL riike oled külastanud?

Kõige enam- oh üllatust (või siis mitte)- oldi käidud vastavalt häälte järgi:

1. Soomes

2.- 3. Saksamaal, Poolas

4. Lätis

5. Leedus

Küsitluse põhjal võis järeldada, et üldiselt reisivad noored suhteliselt agaralt. Paar-kolm vastanut oli nimetanud ka Venemaa, kuid olen veendunud, et nad teadsid, et antud maa pole ELis, küll aga riik, kus käidud.

3. Mida on EL Sulle andnud?

See küsimus nõudis ehk rohkem analüüsimist, kuid ka selle vastamisega ei jäädud jänni. Kõige levinum vastus, mis oli kindlasti ka eelmise punktiga seotud, oli vabam võimalus reisida ja seda eriti EL liikmesriikides. Samuti paremad võimalused hariduseks ning turvatunne. Ka turvatunnet ei tohi alahinnata, ühinen nende vastajatega :) . Loomulikult ei saanud me üle ega ümber kallist suhkrust. Positiivsesse leeri märgiks juurde ka paremad teed, toetused ja euronõuded.

*Toetab ja kaitseb vajaminevatel hetkedel.

Aastaks 2030 enustatakse lennutranspordis kõige suuremat arengut rongide ning sõiduautode seas, kuigi viimase positsioon säilib. Seega, reisige noored!

Aitäh kõigile vastajatele ning meie ajalooõpetajale Lindmäele!

Sünnipäevakaardid Euroopa Liidule

Saue Gümnaasiumi 4b klassi õpilased võtsid osa konkursist "Sünnipäevakaart Euroopa Liidule".
Osa võttis terve klass ning kõik tööd olid väga omapärased ja huvitavad. Kaartide joonistamine toimus õpetaja Lea Jaansoo juhendamisel. Pärast tööde valmimist käisime ka ise neid vaatamas ja meile räägiti nautkene piltide kohta. Iga õpilane enda pildi kohta. Osa pilte võib näha ka järgnevast videolõigust.

Mis teha, kui ühel Euroopa noorel on peas mõte millegi toreda algatamiseks, kuid ei saa kuskilt selleks raha?

Üheks võimaluseks on pöörduda Euroopa Liidu noorteprogrammi poole, kus saab taotleda toetust projektide ning rahvusvaheliste koostööde jaoks. Selle jaoks ei pea üritus toimuma koolikeskkonnas. Tuleb vaid esitada taotlus ja oodata mis arvab sellest mõttest Euroopa Liit. Taotlust saab esitada veebiaadressil: http://euroopa.noored.ee
Teise võimaluse jaoks on vaja moodustada organisatsioon ja valida endale täiskasvanud esindaja, kes saab küsida vahendeid organisatsiooni eesmärkide elluviimiseks. Lehelt saab nõu ja abi ka juhul, kui on plaanis minna õppima, vabatahtlikuks, reisima või tööle. Rohem informatsiooni on veebiaadressil www.eurodesk.ee .
Võimalused on olemas, tuleb leida vaid sobivad elluviimisvahendid ja tegutseda!

Kerstin

Euroopa Liidu Eesti Esinduse juhi Toivo Klaari esitusest.

Tesipäeval, 23.04.2007, käis meie koolis Euroopa Liidu tegevusest, tööst ning EL kodanike võimalustest rääkimas Toivo Klaar. Klaar rääkis majanduslikest kasumitest, mida võimaldab piiride avatus asutustele. Saime ka teada, et kuna Euroopa Liidus on palju liikmeid, on seaduste vastuvõtmine keeruline, püüeldakse ühise põhiseaduse poole.
Härra Klaari arvates on väga tore see, et liikmesriigid saavad omavahel hästi läbi ja ka aitavad teineteist, kui vaja. Toivo Klaar rääkis, et kuigi Euroopa Liidul on veel palju, mille nimel pingutada ja mida parandada, on hulk valdkondi, kus areng on juba toimunud. Ta tutvustas meile õigusi, mida kõik liidu elanikud omavad, näiteks kui lennufirma jätab ära lennu, peab tagatama teile uus lend kasvõi teises lennufirmas, kompensatsioon juhtunu eest, raha söögiks ja kui vajalik, ka ööbimiskoht. Samuti tutvustati meile õppimisvõimalusi ning töötamisvõimalusi Euroopa liidus. Nendega saab tutvuda ka aadressil http://www.euroopaliit.ee/
Lõpuks tegime viktoriini, kus küsiti palju huvitavat Euroopa Liidu kohta, kõik said ka auhindu. Jagati ka palju huvitavat materjali, mis tuleb kasuks igale Euroopa Liidu kodanikule, eriti ühiskonnaõpetuse riigieksami tegijale.
Huvilistel on soovi korral võimalik EL Esinduse töötaja kutsuda oma asutusse rääkima, ka on võimalik Euroopa Liidu Eesti Esindusse ise kohale minna (oleks ju tore klassiga kevadpäeva puhul minna tutvuma meile kõigile avatud võimalustega!) . Kõik vajalikud kontaktandmed on olemas eelnimetatud veebiaadressil (kohaleminekuks on soovitatv enne aeg kinni panna).

Kerstin

Euroopa päev

Mis on Euroopa päev? Euroopa päev – 9. mai – on Euroopa Liidu sünnipäev. Sel kuupäeval 1950. aastal pidas Prantsusmaa tollane välisminister Robert Schuman ajakirjanikele tähelepanuväärse kõne, milles esitatud mõtted panid aluse praegusele Euroopa Liidule.Otsus hakata 9. maid tähistama Euroopa päevana võeti vastu Euroopa Liidu tippkohtumisel Milanos 1985. aastal.

Tänaseks on 9. maist saanud üks Euroopa sümbolitest. See on päev, mis annab eurooplastele võimaluse erinevate ürituste kaudu rõhutada ühtsust ja väärtustada kõike seda, mida ühinenud Euroopa on kodanikele andnud.

Euroopa päeva 2007 peaesinejad on: Mikk Saar & Ansambel, Ines, JZ Belle, Slide Fifty, Ursula jpt. Euroopa päev 2007 täpse ajakava leiate Euroopa päeva kodulehelt lähiajal. Seoses Euroopa päeva tähistamisega, on 5. mail Euroopa Liidu Infokeskuses (aadressil Rävala 4/Laikmaa 15 - sissepääsuga Kaubamaja poolsest küljest) lahtiste uste päevad! Ühtlasi on lahtiste uste päevad ka 14 Euroopa Liidu riigi saatkonnas.

Võõrkeelte nädal Saue Gümnaasiumis

9.-13. aprillil toimus Saue Gümnaasiums traditsiooniline võõrkeelte nädal. Nelja päeva jooksul said õpilased võtta osa erinevatest viktoriinidest ja võistlustest: viktoriinid Saksamaa kuulsustest ja vaatamisväärsustest, inglise keeles lausalaiendamise võistlus ning humumentide koostamine, jne. Nendest võistlustest võtsid osa põhiliselt gümnasistid, kuid ka ülejäänud koolipere sai keelenädalal oma oskuseid näidata. Paljud õpilsed valmistasid huvitavaid ning sisukaid plakateid, mis tutvustasid nende poolt valitud riiki või kuulsuseid. Samuti toimus 11. klassidel inglisekeelsete ajalehtede koostamise võistlus, mis oli väga heal tasemel. Esimest korda läks keeltenädala programmiga kaasa ka söökla, kus oli võimalik süüa erinevate riikide rahvustoite: inglise keele päeval fish’n’chipse (muidugi söökla moodi:)) ning saksa keele päeval Kartoffeln und Bratwurst :P Olen kindel, et kõik õpilased jäid menüüga rahule, kuna vaheldus tavalisele toidule on alati hea.
Võõrkeelte nädala lõpetamine toimus reedel aulas, kus kolme piduliku aktuse jooksul said õpilsed esineda ettevalmistatud kavadega ning parimad tunnustati auhindadega. Tegelik keeltenädala lõpetamine toimus aga hoopis teisipäeval, mil 12. klasside õpilsed esitasid oma inglisekeelsed näidendid, millega nad olid palju vaeva näinud. Ideid saadi nii kriminaalsarjadest, Boratist, Shrekist kui ka Oskar Lutsu raamatust ´´Kevade´´. Näidendid olid tõeliselt naljakad ning huvitavad ning kasutati ka videosid ning muusikaklippe.
Tänu väga paljude õpilaste ja õpetajate suurele tööle möödus ka sel aastal keeltenädal väga edukalt ning meeleolukalt. Kindlasti toimub see ka järgmisel aastal ning arvatavasti veel paremini ja huvitavamalt.

Võõrkeelte nädalal pöörati kõige rohkem tähelepanu inglise, vene ja saksa keelele, kuid peale nende õpitakse Saue Gümnaasiumis mitmendat aastat valikainena ka prantsuse keelt. Seda õpetab paljudele tuntud laulja Erkki Otsmann, kes võib-olla oma huvitava isiksusega on paljud õpilased just prantsuse keelt õppima pannud. Küsisin õpilastelt, miks nad valisid just prantsuse keele ja mida see neile edaspidi annab.
10. klassi õpilane Rebeka valis prantsuse keele, kuna ta oli seda eelmises koolis varem õppinud. Tema arvates on prantsuse keele juures parim see, et seda räägitakse mitmetes Euroopa Liidu riikides. Tänu keeleoskusele on tal lihtsam välismaal hakkama saada ning inimestega suhelda. Alati hinnatakse võõramaalasi rohkem, kui nad kohalikku keelt oskavad.
Ka 10. klassi õpilased Marit ja Martin valisid prantsuse keele, et tulevikus paremini toime tulla. Kuna eestlasi on nii vahe, peame me tegema rohkem, et meid mõistetaks erinevates riikides ning seetõttu on vajalik võõrkeelte oskamine. Mõlemad on kindlad, et prantsuse keele oskamine on väga suur eelis, kuna nt Prantsusmaal muu keelega eriti hakkama ei saa. Samuti on huvitav seda keelt ning kultuuri õppida, isegi siis, kui kõnelemiseks võimalusi ei teki.

Meie saadikud Brüsselis

Eesti sai Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks 1. mail 2004. Sama aasta 13. juunil toimusid meie jaoks esimesed Euroopa Parlamendi valimised.
Parlamendi praeguses koosseisus töötab 7 eesti liiget, kes jagunevad kolme parlamendi suurema fraktsiooni vahel: Isamaaliidu liige Tunne Kelam Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud Marianne Mikko, Katrin Saks ja Andres Tarand ning Keskerakonda esindav Siiri Oviir ja Reformierakonna liige Toomas Savi, Siim Kallas.

13.08.2004 välja kuulutatud komisjoni uude koosseisu kuuluv Siim Kallas sai ainsana uute liikmesriikide volinike seast asepresidendiks. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso komisjonis hakkab tööle kokku viis asepresidenti: Rootsist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Eestist. Portugalist pärit Barroso ütles pressikonverentsil, et Siim Kallas hakkab täitma nn «kolmekordse A» ülesandeid. Kolmekordne A tähendab inglise keeles administrative affairs (haldus- ja personaliküsimused), audit (audit) ja anti-fraud (korruptsioonivastane võitlus). Seega langevad Kallase õlule Euroopa Komisjoni administratiivsed reformid ja personalipoliitika. Lisaks hakkab Kallas juhtima korruptsioonivastast bürood OLAF.

Hannes

Euroopa Liidu ajaloost

EL1957

Kõik algas sellega, et taheti luua organisatsiooni, mis lõpetaks omavahelised verised sõjad. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil asutati Euroopa Söe- jaTeraseühendus (ESTÜ). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud.


EL1981

Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa ühendusteks. 1968 kaotati tollimaksud. Kuid sellega ei kaasnenud Euroopa Liidu sisenene vabakaubandus, sest riikide endi seadustes olid suured erinevused. Nende ühtsustamiseks anti 1986. aastal välja Euroopa akt, mis pidi neid erinevusi vähendama. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.
Tänapäeval koosneb Euroopa Liit 3 sambast:
1.Tegeleb majandusega.
2.Tegeleb välissuhete ja julgeolekuga.
3.Tegeleb siseküsimuste poliitikaga.

EL1986

Praegu on Euroopa Liidus käibel rahaühik Euro. Eestis seda veel pole, kui kaugel sellest me ka ei ole. Selle eesmärk on lihtsustada Euroopas reisimist. Ei pea vahetama valuutat, vaid saad igal pool sama rahaga hakkama. Samuti on Euroopa Liit teinud palju meie kliima heaks. Näiteks Kyoto protokoll. Selle kohaselt piirab Euroopa Liit kasvuhoone gaaside hulka atmosfääris ja globaalset soojenemist. 1. jaanuari seisuga 2007 on Euroopa Liidus 27 liikmesriiki ja kandidaadid on veel Türgi, Horvaatia ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

EL2004

Euroopa Liidus olevad riigid ja ühinemis aasta:

1957:Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa.

1973:Iirimaa, Suurbritannia ja Taani.

1981:Kreeka.

1986:Hispaania ja Portugal.

1990:Saksa DV.

1995:Austria, Soome ja Rootsi.

2004:Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros.

2007: Rumeenia ja Bulgaaria.

EL2007

Peeter ja Kalev

Mida arvame Euroopa Liidu kohta?

Alguses, kui Eesti Vabariik Euroopa suurimasse liitu astus, ei olnud ma sellest vaimustuses. Kuid nähes kõike head, mida see valik Eestile toonud, on minu arvamus muutuma hakanud. Meeldib teede korrastamine, pidev palkade suurenemine ja üldine elutaseme kasvamine. Gümnaasiumiõpilasele on muidugi südamelähedasem teema piiride avatus ning võimalus minna elama, töötama ja õppima välismaale ilma asjakohaseid lubasid taotlemata. Ka riigi maine ja tuntus maailmas on tõusnud. Tänu suurenenud riigieelarvele on olnud võimalus korrastada ka Eestimaa koole ning sisustada need kaasaegsemalt. See on teinud õppimise palju meeldivamaks. Ainus ebameeldivus kõige selle juures on need ilusad punased passid, mis tuletavad meelde koolis õpitut NSVL-i kohta.
Kerstin

Mul pole kunagi midagi Euroopa Liidu vastu olnud. Vastupidi, mida aeg edasi, seda enam ma näen, milliseid positiivseid muutusi Euroopa Liitu astumine endaga kaasa tõi. Kõik peab olema kooskõlas eurostandarditega, mis tähendab, et igal pool on meeldivam viibida, eriti koolis ja ühiskondlikes paikades. Euroopa Liidu siseselt on reisimine palju kergem, võrreldes sellega, kui üritaksid reisida näiteks Ameerikasse. EL edendab õppimist välismaal ja toetab vahetusõpilaste programme, mis on minu meelest väga hea. Varsti tuleb ka meile euro kurss. Ühest küljest on see muidugi hea, sest ta teeb raha kasutamise lihtsamaks. Minu meelest tähendab Euroopa Liit ainult head ja ma ootan, mis meeldivaid üllatusi tal veel meile tulevikus varuks on.
Kalev

Euroopa liiduga liitumine on olnud meie ja terve Eesti jaoks positiivne samm. Me tagasime sellega endale vabad piirid EL liikmesriikide vahel, tänu millele saab viisavabalt reisida ning piiri ületamisel ei ole vaja kaasas tassida passi, vaid kõlbab ka muidu rahakotis olevast ID-kaardist.
Peale selle saame taotleda abirahasid nii teede korrastamiseks/ehitamiseks kui muudeks suuremateks kuludeks, mida riik ei suuda finantseerida. Lähimate aastate jooksul plaanib Eesti üle minna eurole, mis muudab liikmesriikide vahelise liikumise ja seal viibimise veelgi mugavamaks. Eelkõige pääseme tüütust valuuta vahetamisest ning välismaal oste sooritades kursi arvutamisest.
Hannes

Tänu Euroopa Liidule on Eesti märgatavalt arenenud. Euroopa Liit rahastab teedeehitusi, koole ja muid tähtsaid ametiasutusi. Tänu Euroopa Liidule on ka Saue Gümnaasium tublisti arenenud - klassides on õpetajatel arvutid, suur arvutiklass, kus on igal laual arvutid, kool on saanud endale lubada remonti jne, iga kool seda endal lubada ei saa. Tänu Euroopa Liidule on Euroopa Liidu sisene reisimine palju lihtsam, enam ei pea sa aega, raha ja vaeva kulutama sellele, et sõlmida viisat. Euroopa Liit aitab meil kõiki ühtse süsteemini minna (seal hulgas eurole üleminek).
Minu arvates on igati kasulik, et Eesti astus Euroopa Liitu.
Ivar

Euroopa Liit toetab Eestit rahaliselt. Tänu Euroopa Liidule on paljud Eesti teed korda saanud, kuid on ka veel palju teid, mida kahjuks korda saadud ei ole. Tänu Euroopa Liidule saame Euroopa-sisestesse maadesse kiiremini kui tavaliselt. Alguses Euroopa Liit mulle üldse ei meeldinud, aga ajapikku olen sellega ära harjunud. Ma arvan, et Euroopa Liit teeb Eestile ainult head.
Risto

Mina arvan et Euroopa Liit on igati Eestile kasutoov ühendus. Arvan, et ilma Euroopa Liiduta ei suudaks Eesti suurriikide seast välja paista. Eesti on tänu Euroopa Liidule ka hästi arenenud, kuid sellega kaasnevad ka mõningad miinused. Näiteks mõningate hindade tõus. Tublisti tõusis bensiini hind, ent sellest ma suurt numbrit ei tee, sest arvan, et peaksimegi liikuma ökonoomsuse suunas. See aitab ka rohkem õhku puhtamana hoida.

Peeter

Euroopa Liit on väga kasulik koostöövorm. Seal jagatakse välja toetusi riikidele, kes pole selles valdkonnas Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Need toetused kiirendavad vähem arenenud riikide edasiminekut. Euroopa Liidus on alandatud tollimaksud, ja veelgi enam, reisida saab viisavabalt! Lisaks korraldatakse üritusi, mis edendavad rahva kultuuri ja teavitavad Euroopa Liidu tegevusi. See kõik teeb Euroopa Liidust minu silmis väga kasuliku koostöövormi.
Karell

Arvan, et EL on pakkunud tänapäeva noortele palju uusi võimalusi maailma näha. EL-sisene reisimine on tehtud viisavabaks. On antud võimalus õppida välismaal ning üha enam noori kasutab võimalust minna võõrasse riiki ning elada vahetusperes. Riigid, mis on EL-iga liitunud, korraldavad igal aastal üritusi. See annab liikmesriikidele võimalusi õppida teineteist tundma. Ka väike Eesti tutvustab end seeläbi teistele riikidele ( 6.-15. mai Eesti draama Saksa laval, Eesti galeristid Berliini galeriides, 5.-7. juuli Lörrachis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Euroopa Vokaalmuusika festivalil Stimmen jpt üritusi paljudes teistes maades). Hea võimalus organiseerida väljasõite EL liikmesriiki ning saada osa erinevatest kontsertidest, näitustest, teatrietendustest.
Ülle

Euroopa Liiduga liitumist ei tasu Eestil häbeneda ega kahetseda, kuna me oleme sellest liidust juba palju tulu saanud. Euroopa Liit võimaldab vabalt reisida ja, mis veelgi olulisem, õppida Eesti noortel välismaa ülikoolides või vahetusõpilasena peres. Samas on ka lihtsamaks muutunud reisimine, pole suuri viivitusi Euroopa-siseste piiride ületamisel ning lisaks on kasvanud ka eestlaste enda jõukus. Euroopa Liit võimaldab oma kaupu lihtsamalt turustada teistes Euroopa riikides, mis arendab majandust. Nii et, edasi, Euroopa Liit!
Taavi

Minu, kui õpilase jaoks tähendab Euroopa Liit võimalusi edasiõppimiseks väljaspool Eestit. Olen kindel, et paljud noored on mõelnud õppimisest välismaal ning tänu liitumisele on see palju lihtsam. Muidugi ei tähenda see seda, et kõik saaksid kohe Euroopasse põrutada, vaid peab olema aktiivne, et eurorahadest kasu lõigata. Samuti on väga oluline see, et riigid mitmed riigid (nt Suurbritannia ja Soome) on avanud oma tööturu. Inimesed, kes Eestit endale tööd ei leia või tahavad uusi kogemusi, saavad töötada välismaal ning tulla tagasi uute teadmiste ja oskustega.
Samas on Euroopa Liiduga liitumisest tingitud ka mõned halvad asjad, nt hinnatõus. Miks peaks kellelegi meeldima see, et ta peab sama asja eest rohkem maksma? Mulle küll ei meeldi.
Vaatamata hinnatõusule on Euroopa Liidust ikkagi rohkem kasu kui kahju ning ma loodan, et elu Eestis muutub veelgi paremaks :)
Diana