2006. aastal viis Euroopa Liit läbi uuringu ´´Eurooplased ja keeled´´, milles analüüsiti euroolpaste üldist suhtumist võõrkeelte vajalikusesse ja samuti võõrkeelte oskust. Kuu aja jooksul küsiti 28 694 kodanikult millised on nende kogemused seoses mitmekeelsusega ja kuidas nad seda mõistavad.
EL peasihid seoses keelelise mitmekesisusega on soodustada keelte õppimist, edendada elutervet mitmekeelset majandust jne. Minu arvates on kõige huvitavam keeleõppe eesmärk see, et kõik EL kodanikud räägiksid peale oma emakeele veel kahte keelt. Kuid uuring näitas, et 44% ei oska mitte ühtegi võõrkeelt. Sellisel juhul võivad eestlased küll uhkust tunda, sest tänu praegusele haridussüseemile alustavad lapsed juba kolmandast klassist esimese võõrkeele õppimisega.
Kõige rohkem on mitte ühegi võõrkeele oskajaid nt Hispaanias ja Suurbritannias, kuna neil ei olegi erilist vajadust võõrkeelte järele. Uuringus tuuaksegi välja asjaolu, et keeleoskus jaguneb Euroopas ebaühtlaselt. Piisavalt hea keeleoskus on väikestes liikmesriikides ning tagasihoidlik Lõuna-Euroopas ja suurriikides. Peamised põhjused uue keele õppimiseks on kasutamiseks puhkusereisidel välismaal, tööl ning olla võimeline välismaal õppima.
83% liikmesriikide kodanikest arvab, et võõrkeelte oskamine on neile kasulik ja 17 % ei tunnista mitmekeelsuse kasulikkust. Tulles tagasi eesmärgi juurde, et igaüks peaks rääkima peale emakeele veel vähemalt kahte keelt, siis selle mõtte suurimad toetajad on poolakad, 75%-ga. 62% eestlastest peab vajalikuks kahe võõrkeele oskamist, mis on suurem kui EL keskmine, 50%.
Peamiseks lahenduseks peetakse muidugi haridust. Suurem osa vastanutest on võõrkeeli õppinud koolis või rühmatunnis õpetajaga. Peaaegu kõik eestlased arvasid, et lapsed peaksid õppima inglise keelt ja pooled, et vene keelt ( kõige suurem % kogu ELis). Tuleb välja, et ainult baltikumi elanikud peavad vene keele oskust oluliseks. Üldiselt on kõige populaarsemad inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keel.
Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liidul on veel palju teha seoses keelepoliitikaga, kuid õnneks muutub eurooplaste võõrkeelte oskus iga aastaga aina paremaks :)
EL peasihid seoses keelelise mitmekesisusega on soodustada keelte õppimist, edendada elutervet mitmekeelset majandust jne. Minu arvates on kõige huvitavam keeleõppe eesmärk see, et kõik EL kodanikud räägiksid peale oma emakeele veel kahte keelt. Kuid uuring näitas, et 44% ei oska mitte ühtegi võõrkeelt. Sellisel juhul võivad eestlased küll uhkust tunda, sest tänu praegusele haridussüseemile alustavad lapsed juba kolmandast klassist esimese võõrkeele õppimisega.
Kõige rohkem on mitte ühegi võõrkeele oskajaid nt Hispaanias ja Suurbritannias, kuna neil ei olegi erilist vajadust võõrkeelte järele. Uuringus tuuaksegi välja asjaolu, et keeleoskus jaguneb Euroopas ebaühtlaselt. Piisavalt hea keeleoskus on väikestes liikmesriikides ning tagasihoidlik Lõuna-Euroopas ja suurriikides. Peamised põhjused uue keele õppimiseks on kasutamiseks puhkusereisidel välismaal, tööl ning olla võimeline välismaal õppima.
83% liikmesriikide kodanikest arvab, et võõrkeelte oskamine on neile kasulik ja 17 % ei tunnista mitmekeelsuse kasulikkust. Tulles tagasi eesmärgi juurde, et igaüks peaks rääkima peale emakeele veel vähemalt kahte keelt, siis selle mõtte suurimad toetajad on poolakad, 75%-ga. 62% eestlastest peab vajalikuks kahe võõrkeele oskamist, mis on suurem kui EL keskmine, 50%.
Peamiseks lahenduseks peetakse muidugi haridust. Suurem osa vastanutest on võõrkeeli õppinud koolis või rühmatunnis õpetajaga. Peaaegu kõik eestlased arvasid, et lapsed peaksid õppima inglise keelt ja pooled, et vene keelt ( kõige suurem % kogu ELis). Tuleb välja, et ainult baltikumi elanikud peavad vene keele oskust oluliseks. Üldiselt on kõige populaarsemad inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keel.
Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liidul on veel palju teha seoses keelepoliitikaga, kuid õnneks muutub eurooplaste võõrkeelte oskus iga aastaga aina paremaks :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar