Kuidas Euroopa Liit edendab reisimist EL-i siseselt

Uurisime oma grupis, kes meist on käinud Euroopa Liidu maades, eriti lähiajal. Nende riikide hulgas on Soome, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Austria, Sloveenia, Itaalia, Prantsusmaa, Šveits, Luxembourg, Rootsi ja Inglismaa. Kokku on neid üsna palju ja need on umbes pooled Euroopa Liidu liikmesriikidest. Väga hea tasemaga meie arvates on Saksamaa, Soome ja Inglismaa, mis omavad Euroopa Liidus tähtsat osa. Eriti oma hea majandustaseme ja rahva rahuloluga. Meie arvates natukene madalama tasemega EL-i riik on Slovakkia, kus müüdi ka raha saamiseks 9. aastastele lastele alkoholi ja muid keelatud aineid. Teed olid väga kehvas olukorras ning suurem osa inimesi, kellega me kohtusime elasid kehvemates tingimustes kui meie Eestis. Ka majanduslikult ei tundunud see riik väga arenenud. Aga üldiselt võib EL-i liikmesriikidega väga rahul olla. Sest EL ju toetab riike, kes vaevlevad suuremates muredes. Enamik Euroopa Liidu riike on hästi arenenud ja kultuuriliselt väga mitmekesised. Inglismaal küll eurot käibel pole, aga sellest pole midagi. Põhiline asi, mida EL on teinud reisimise lihtsustamiseks, on loomulikult näiteks euro käibele võtmine. Enamikes EL riikides on ju valdavaks vaalutaks euro. Tollimakse peaaegu, et ei olegi. Kogu Euroopa piirkond on oluliselt turvalisem. Tööturg on avatud, viisat ei ole vaja, kogu passikontroll on lihtne. Põhilisteks informatsiooni allikateks olid Peeter ja Hannes.

Sügisest saab USAsse lennata odavamalt

Euroopa Liit avab uue Open Skiesi lepinguga, mille ELi transpordiministrid allkirjastasid märtsil uksed odavlendudele üle Atlandi ookeani.

Euroopa Komisjoni hinnangul loob leping 80 000 uut töökohta ja annab viie aastaga kuni 12 miljardit eurot (188 miljardit krooni) kasumit.

Leping, mis ei puuduta siseriiklikke lende, katab umbes 60 protsenti kogu maailma lennuliiklusest. Kui kõik hästi läheb, jõustub leping sügisel.
Lepinguga saab uued võimalused odavlennundus USA ja ELi vahel. Näiteks saab Ryanair edaspidi USAsse lennata mistahes Euroopa suurlinnast.

Minu arvates on see leping igati positiivne, kuna tänu sellele lepingule on võimalik lubada rohkematel inimestel reisida USA'sse, ning avab inimestele 80 000 uut töökohta.

Eestlased elu ja Euroopa Liiduga rahul

Eelmise aasta sügisel läbi viidud Eurobaromeetri uuringu järgi on 79% eestlastest oma eluga väga või küllaltki rahul. 72% kodanikest on rahul ka Eesti kuulumisega Euroopa Liitu ning tunnistavad sellest saadavat kasu.

Eestlaste eluga rahulolu ületab oluliselt Euroopa Liidu uute liikmesriikide kodanike rahulolu taseme keskmist — 72%, teatab Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Vanades liikmesriikides on eluga rahul keskmiselt 84% kodanikest.

„Rahulolevamad inimesed on oluliselt positiivsemad ka Euroopa Liidu suhtes,“ ütles Euroopa komisjoni esinduse juht Toivo Klaar. „Tundub, et liit on paljude poolt nüüdseks omaks võetud ja suurem osa kodanikest tunnistavad, et liikmelisus on positiivselt mõjunud Eesti majandusele, tööhõivele ja elatustasemele,“ ütles ta.

Kui 2005. aastal tunnistas Euroopa Liidust saadavat kasu 56% kodanikest, siis nüüd tunnistavad seda uuringu kohaselt 72%.

Elanike toetust Euroopa Liidule väljendab ka tugev toetus mitmetele Euroopa Liidu poliitika suundadele, ennekõike ühisele kaitse- ja julgeolekupoliitikale ning välispoliitikale, ütles Klaar.

Avalikustatud aruanne keskendub Eesti tulemuste esitamisele võrreldes Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmisega. Uuringu peamine eesmärk oli kaardistada eestlaste Euroopa Liiduga seotud arvamusi ja hoiakuid.

Eestis viis uuringu läbi TNS Emor, küsitledes 1000 siin elavat Euroopa Liidu kodanikku.

Isiklikult arvan, et tänaseks on juba rahulolijate protsent kasvanud, ning tulemustega võib rahul olla.

Tule ja loe, mida vastasid meie kooli gümnasistid!

Mõned nädalapäevad tagasi korraldasin Saue Gümnaasiumi 11. klassi noorte seas küsitluse EL kohta. Vastata tuli koleme küsimusele ning alljärgnevalt siis kokkuvõte sellest.

1. Mis on Euro?

Enamus õpilasi vastas täpsemalt, et euro on ühisraha ELis, kuid variantideks märgiti ka lihtsalt raha ja valuuta.

* Euro on rahaühik ja suunatuledega vann.

2. Milliseid EL riike oled külastanud?

Kõige enam- oh üllatust (või siis mitte)- oldi käidud vastavalt häälte järgi:

1. Soomes

2.- 3. Saksamaal, Poolas

4. Lätis

5. Leedus

Küsitluse põhjal võis järeldada, et üldiselt reisivad noored suhteliselt agaralt. Paar-kolm vastanut oli nimetanud ka Venemaa, kuid olen veendunud, et nad teadsid, et antud maa pole ELis, küll aga riik, kus käidud.

3. Mida on EL Sulle andnud?

See küsimus nõudis ehk rohkem analüüsimist, kuid ka selle vastamisega ei jäädud jänni. Kõige levinum vastus, mis oli kindlasti ka eelmise punktiga seotud, oli vabam võimalus reisida ja seda eriti EL liikmesriikides. Samuti paremad võimalused hariduseks ning turvatunne. Ka turvatunnet ei tohi alahinnata, ühinen nende vastajatega :) . Loomulikult ei saanud me üle ega ümber kallist suhkrust. Positiivsesse leeri märgiks juurde ka paremad teed, toetused ja euronõuded.

*Toetab ja kaitseb vajaminevatel hetkedel.

Aastaks 2030 enustatakse lennutranspordis kõige suuremat arengut rongide ning sõiduautode seas, kuigi viimase positsioon säilib. Seega, reisige noored!

Aitäh kõigile vastajatele ning meie ajalooõpetajale Lindmäele!

Sünnipäevakaardid Euroopa Liidule

Saue Gümnaasiumi 4b klassi õpilased võtsid osa konkursist "Sünnipäevakaart Euroopa Liidule".
Osa võttis terve klass ning kõik tööd olid väga omapärased ja huvitavad. Kaartide joonistamine toimus õpetaja Lea Jaansoo juhendamisel. Pärast tööde valmimist käisime ka ise neid vaatamas ja meile räägiti nautkene piltide kohta. Iga õpilane enda pildi kohta. Osa pilte võib näha ka järgnevast videolõigust.

Mis teha, kui ühel Euroopa noorel on peas mõte millegi toreda algatamiseks, kuid ei saa kuskilt selleks raha?

Üheks võimaluseks on pöörduda Euroopa Liidu noorteprogrammi poole, kus saab taotleda toetust projektide ning rahvusvaheliste koostööde jaoks. Selle jaoks ei pea üritus toimuma koolikeskkonnas. Tuleb vaid esitada taotlus ja oodata mis arvab sellest mõttest Euroopa Liit. Taotlust saab esitada veebiaadressil: http://euroopa.noored.ee
Teise võimaluse jaoks on vaja moodustada organisatsioon ja valida endale täiskasvanud esindaja, kes saab küsida vahendeid organisatsiooni eesmärkide elluviimiseks. Lehelt saab nõu ja abi ka juhul, kui on plaanis minna õppima, vabatahtlikuks, reisima või tööle. Rohem informatsiooni on veebiaadressil www.eurodesk.ee .
Võimalused on olemas, tuleb leida vaid sobivad elluviimisvahendid ja tegutseda!

Kerstin

Euroopa Liidu Eesti Esinduse juhi Toivo Klaari esitusest.

Tesipäeval, 23.04.2007, käis meie koolis Euroopa Liidu tegevusest, tööst ning EL kodanike võimalustest rääkimas Toivo Klaar. Klaar rääkis majanduslikest kasumitest, mida võimaldab piiride avatus asutustele. Saime ka teada, et kuna Euroopa Liidus on palju liikmeid, on seaduste vastuvõtmine keeruline, püüeldakse ühise põhiseaduse poole.
Härra Klaari arvates on väga tore see, et liikmesriigid saavad omavahel hästi läbi ja ka aitavad teineteist, kui vaja. Toivo Klaar rääkis, et kuigi Euroopa Liidul on veel palju, mille nimel pingutada ja mida parandada, on hulk valdkondi, kus areng on juba toimunud. Ta tutvustas meile õigusi, mida kõik liidu elanikud omavad, näiteks kui lennufirma jätab ära lennu, peab tagatama teile uus lend kasvõi teises lennufirmas, kompensatsioon juhtunu eest, raha söögiks ja kui vajalik, ka ööbimiskoht. Samuti tutvustati meile õppimisvõimalusi ning töötamisvõimalusi Euroopa liidus. Nendega saab tutvuda ka aadressil http://www.euroopaliit.ee/
Lõpuks tegime viktoriini, kus küsiti palju huvitavat Euroopa Liidu kohta, kõik said ka auhindu. Jagati ka palju huvitavat materjali, mis tuleb kasuks igale Euroopa Liidu kodanikule, eriti ühiskonnaõpetuse riigieksami tegijale.
Huvilistel on soovi korral võimalik EL Esinduse töötaja kutsuda oma asutusse rääkima, ka on võimalik Euroopa Liidu Eesti Esindusse ise kohale minna (oleks ju tore klassiga kevadpäeva puhul minna tutvuma meile kõigile avatud võimalustega!) . Kõik vajalikud kontaktandmed on olemas eelnimetatud veebiaadressil (kohaleminekuks on soovitatv enne aeg kinni panna).

Kerstin