Sündmused Saue Gümnaasiumis Euroopa päeval

Kõigepealt palusime kogu kooliperel riietuda sinikollasesse- Euroopa Liidu lipu värvidesse. Hommikul kooli sisse astudes nägingi õpilasi palju toredamates sinistes ja kollastes riietes. Kõige tublimate nimed toon ka siin ära: Heleri Rätsep, Kärt Põldme, Laura Rohtla, Mari-Liis Tilk, Diana Rande ja õpetaja Tiia Niggulis. Parimatele olid ka väikesed auhinnad.
Tunni algusest andis meile teada Euroopa Liidu hümn.
Toimus Euroopa Liidu teemaline viktoriin, millest oli ka minul võimalik osa võtta. Sain teada palju uut ja pean tunnistama, et küsimused olid parajad pähklid.
Üks tore päev oli ja loodan, et ka järgmisel aastal on võimalus muuta muidu üks tavaline koolipäev natukene erilisemaks.

Uuring 10. klassides

Viisin 10. klasside õpilaste seas läbi uuringu, et saada teada, mida arvatakse võõrkeelte vajalikkusest ja keeleõppest.
Esimesele küsimusele, mida arvad võõrkeelte vajalikkusest, vastasid kõik õpilased ühte moodi – VÄGA vajalik. Kuid miks on see vajalik? Kõige enam toodi põhjusteks fakt, et tänapäeva ühiskonnas on võõrkeelte oskamine nii vajalik oskus, et selleta ei saa isegi head tööd. Kõikjal on nõutakse vähemalt ühe võõrkeele heal tasemel oskust. Samas oli ka palju selliseid õpilasi, kelle arvates näitab erinevate keelte oskus inimese intelligentsust ning haritust, mis ei ole otseselt seotud parema töökohaga. Samuti on võõrkeelte oskus vajalik siis, kui tekib soov minna välismaale tööle, õppima või lihtsalt puhkama. Kui inimene oskab selle riigi keelt, on tal tunduvalt lihtsam ja temasse suhtutakse paremini. Mõned õpilased õpivad võõrkeeli näiteks ka selleks, et välismaal elavate sugulastega suhelda. Samuti oldi nõus EL’i eesmärgiga, et iga eurooplane peaks oskama vähemalt kahte võõrkeelt.
Teisele küsimusele, milline on parim viis keeleõppeks, vastati kõige enam - koolis õppimine. Kuid paljude arvates ei saa koolitunnis võõrkeelt väga hästi selgeks, kuna õpilasi on palju ja keeled vajavad rohkem individuaalset õpetamist. Samuti on väga oluline see, millisest keelest rääkida. Nt inglise keelega ei olnud suuremal osal vastanutest erilisi probleeme, kuna iga päev saame osa inglisekeelsest meelelahutusest. Hoopis teine olukord on saksa ja prantsuse keelega, mis ei ole nii levinud ja õpilased ei puutu nendega nii tihedalt kokku kui inglise keelega.
Kõikide õpilaste jaoks oli peale tavalise keeleõppe väga oluline ka praktika, st suhtlemine võõrkeeles. Kuid samas nad tunnistasid, et võimalusi keele harjutamiseks väljaspool kooli ei ole väga palju. Õnneks olen ma üsna palju saanud suhelda välimaalastega, peamiselt inglise keeles, ning need kogemused ei ole võrreldavadki õppimisega koolitunnis. Isegi kui sa ei oska mõnda sõna või hääldad valesti, annab suhtlemine võõrkeeles juurde väga palju julgust ja enesekindlust. Suheldes võõrkeeles saavad õpilased aru, et ei õpi keelt vaid hinnete, vaid reaalsete eesmärkide pärast.
Samuti soovisin teada, milliseid keeli tahaksid õpilased peale inglise, prantsuse, saksa ja vene keele veel koolis õppida. Mitte eriti suureks üllatuseks oli kõige soositum hispaania keel, mis on üle kogu Euroopa väga populaarne. Samas soovisid õpilased õppida nt soome, rootsi, portugali ja ka jaapani keelt. :)
Kokkuvõttes võin öelda, et vähemalt Saue Gümnaasiumi 10. klasside õpilaste arvates on võõrkeelte õppimine väga oluline ja mida rohkem keeli inimene oskab, seda parem talle.

Eurooplased ja keeled

2006. aastal viis Euroopa Liit läbi uuringu ´´Eurooplased ja keeled´´, milles analüüsiti euroolpaste üldist suhtumist võõrkeelte vajalikusesse ja samuti võõrkeelte oskust. Kuu aja jooksul küsiti 28 694 kodanikult millised on nende kogemused seoses mitmekeelsusega ja kuidas nad seda mõistavad.
EL peasihid seoses keelelise mitmekesisusega on soodustada keelte õppimist, edendada elutervet mitmekeelset majandust jne. Minu arvates on kõige huvitavam keeleõppe eesmärk see, et kõik EL kodanikud räägiksid peale oma emakeele veel kahte keelt. Kuid uuring näitas, et 44% ei oska mitte ühtegi võõrkeelt. Sellisel juhul võivad eestlased küll uhkust tunda, sest tänu praegusele haridussüseemile alustavad lapsed juba kolmandast klassist esimese võõrkeele õppimisega.
Kõige rohkem on mitte ühegi võõrkeele oskajaid nt Hispaanias ja Suurbritannias, kuna neil ei olegi erilist vajadust võõrkeelte järele. Uuringus tuuaksegi välja asjaolu, et keeleoskus jaguneb Euroopas ebaühtlaselt. Piisavalt hea keeleoskus on väikestes liikmesriikides ning tagasihoidlik Lõuna-Euroopas ja suurriikides. Peamised põhjused uue keele õppimiseks on kasutamiseks puhkusereisidel välismaal, tööl ning olla võimeline välismaal õppima.
83% liikmesriikide kodanikest arvab, et võõrkeelte oskamine on neile kasulik ja 17 % ei tunnista mitmekeelsuse kasulikkust. Tulles tagasi eesmärgi juurde, et igaüks peaks rääkima peale emakeele veel vähemalt kahte keelt, siis selle mõtte suurimad toetajad on poolakad, 75%-ga. 62% eestlastest peab vajalikuks kahe võõrkeele oskamist, mis on suurem kui EL keskmine, 50%.
Peamiseks lahenduseks peetakse muidugi haridust. Suurem osa vastanutest on võõrkeeli õppinud koolis või rühmatunnis õpetajaga. Peaaegu kõik eestlased arvasid, et lapsed peaksid õppima inglise keelt ja pooled, et vene keelt ( kõige suurem % kogu ELis). Tuleb välja, et ainult baltikumi elanikud peavad vene keele oskust oluliseks. Üldiselt on kõige populaarsemad inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keel.
Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liidul on veel palju teha seoses keelepoliitikaga, kuid õnneks muutub eurooplaste võõrkeelte oskus iga aastaga aina paremaks :)

Mida arvab 9B klass Euroopa Liidust

Euroopa päeval. 09. mail täiendasid IX b klassi õpilased oma loodud ajaveebe Euroopa-
teemaliste artiklitega. Nende põhjal, mida lugesin, ollakse siiski rahul astumisega EL-i. Kuid ollakse vastu euro käibelevõtmisele. Arvatakse, et sellega seoses tõusevad hinnad ning see takistaks nn shoppamist. Enamus arvab, et astumine EL-i toob Eestile igati kasu ning tõstab Eesti menu teiste arenenud riikide seas. Paljud mainisid ka Eesti sisest, pronkssõduriga kaasnevaid rahutusi. Paljud usuvad ka, et EL tuleks appi, juhul kui Eesti peaks hätta jääma.
Kokkuvõtteks arvan, et üheksas klass on päris hästi kursis Euroopa Liidus
toimuvate sündmustega.

Küsitlus 9. klassides

Tegin koolis küsitluse üheksandate klasside käest ja kokkuvõte vastustest oli järgmine:

1. Mis on euro?

Kõik teadsid, mis Euro on, polnud üldse põnev küsida seda küsimust.

2. Milliseid Euroopa riike oled külastanud?

Selle küsimusega tuli palju erinevaid vastuseid, kuid peamiselt oldi käidud Soomes, Lätis, Leedus, mida oligi arvata, sest need on ju eesti lähinaabrid.

3. Mida on Euroopa liit sulle andnud?

Põhiliselt pakuti negatiivseid asju, nagu näiteks suhkru- ja bensiinihinna tõus, kuid pakuti ka positiivseid asju, näiteks et tänu Euroopa Liidule on Eesti saanud suuremad maanteed korda.

Kokkuvõteks võib öelda, et üheksandas klassis on kultuursed inimesed.

10. klassides toimunud Euroopa päeva viktoriini tulemused

I koht - Peeter Kareda
II koht läks jagamisele - Henrik Takkin, Kerri Gertrud Vestberg ja Kalev
Mesila
III koht läks samuti jagamisele - Margus Reimann, Seidi Soomets ja Martin
Mägi.

Küsimused koostas meie tiimi liige Diana Rande, ning nendega tutvuda saab siin (HTML formaadis) või siin (PDF formaadis).

Küsitlus 3. klassides

Ühel reedel tegin küsitluse 3. klasside laste seas EL-i kohta. Vastata tuli kolmele küsimusele, mille kokkuvõte on järgnev:

1. Mis on euro?

Enamus (89%) vastas, et euro on raha, kuid tuli ka vastuseid, kus ei teata mis on euro ning mõned arvasid, et see on Soome raha.

2. Milliseid EL-i riike oled külastanud?

Kõige rohkem oldi käidud Soomes, teisena Lätis ja kolmandana Leedus. Paljud arvasid ka veel, et EL-i liikmesriik on Narva, Saaremaa ning Venemaa.

3. Mida on EL sulle andnud?

Selle küsimusega jäid suurem osa lapsi hätta ja vastasid, et mitte midagi või jäeti lihtsalt vastamata. Kuid need, kes teadsid vastasid, et EL on andnud raha, kindlust ning mõnele isegi elu!

Kokkuvõtteks võiks lisada, et 3. klassi laps teab väga hästi, mis on euro ning on käinud teistes EL-i liikmesriikides. Küll aga teati vähe mida EL meile andnud on.

Hannes